GRÁDAMÅLSUDIBME SUBSTANTIJVAJN, ADJEKTIJVAJN J.N.V.

BIELISJSTÁVVALA 
Bielisjstávval substantijva, adjektijva j.n.v. tjielggiduvvi náv:

báhko g ord
biejvve jv dag; sol
tjuktje vtj tjädertupp

Ådås dán elektråvnåk báhkogirjen la vuosedibme grádamålsudimes bielisjstávval substantijvajn, adjektijvajn (nomenijn) ma tjáleduvvi åvtålágásj konsonántaj. Åvddål aneduváj apostroffa konsonántaj gaskan vuosedittjat goalmát (III) grádav, bv.: vuos’sa (gráda III), dálásj ájgen muhtem báhkogirjjetjálle adni aj ietjá vuogev vuosedittjat grádamålsudimev bv.: vuossa (s's) ss. Aktijbiejadum bágo dán báhkogirjen tjielggiduvvi aj ådå grádamålsudimvuoge milta, buojkulvisbáhkon ássjedåbdde gånnå báhko ássje l goalmát (III) grádan dasi ij mige tjáleduvá dan diehti dat juo merkaj báhko l goalmát (III) grádan. Jus nágin bále luvluj ihtet aktijbiejadum báhko gånnå vuostasj báhko l ietjá grádan gå goalmát (III) gráda de tjielggiduvvá.

bårre (grad III), ätande, som äter (pres.part.)
- åvddål: bår’re, aj: bårre (r’r)
härrá rr (grad III-II), präst; herre
- åvddål: här’rá rr, aj: härrá (r’r) rr
vuossa ss (grad III-II), väska, påse
- åvddål: vuos’sa ss, aj: vuossa (s’s) ss
ássjedåbdde (grad III), expert, sakkunnig
- åvddål: ás'sjedåbdde, aj: ássjedåbdde (s'sj) 

Muhtem tjuolldasa gávnnuji gånnå bajep tjielggidusá grádamålsudime hárráj ij dåjma bielisjstávval substantijvajda bv. vuossa. Dát guosská ber muhtem bágojda gånnå grádamålsudibme målssu gráda III-I gaskan. Gå dá bágo ihti báhkogirjjáj tjáleduvvá grádamålsudibme juovsaj sinna (grad III-I).

káffa f (grad III-I), kaffe
- åvddål: káf’fa f, aj: káffa (f’f) f
jáffo f (grad III-I), mjöl
- åvddål: jáf’fo f, aj: jáffo (f’f) f

BELAKSTÁVVALA
Belakstávval bágo tjielggiduvvi náv:

bena bednag- hund
muohta muohttag- snö
vuonev vuodnám- svärmor

TJOAHKKÁJGIESEDUM
Tjoahkkájgiesedum bágo tjielggiduvvi náv:

bálges bálggá- stig
viepses väppsá- geting
änoj äddnu- morbror

GRÁDAMÅLSUDIBME VERBAJN

BIELISJSTÁVVALA 
Bielisjstávval verba tjielggiduvvi náv:

bårråt r äta
gillat ll härda ut
juhkat g dricka
vuojnnet jn se

BELAKSTÁVVALA
Belakstávval verba tjielggiduvvi náv:

giebadit sota ned sig; sota ned 
gulldalit lyssna
gåbådit urholka

TJOAHKKÁJGIESEDUM
Tjoahkkájgiesedum verba tjielggiduvvi náv:

galmmut frysa fast
suhkkát börja ro
tjuolmmit knyta

Ådås dán elektråvnåk báhkogirjen la vuosedibme grádamålsudimes tjoahkkájgiesedum verbajn ma tjáleduvvi åvtålágásj konsonantaj. Åvddål aneduváj apostroffa konsonantaj gaskan vuosedittjat goalmát (III) grádav, bv.: gil’lit (gráda III), dálásj ájgen muhtem báhkogirjjetjálle adni aj ietjá vuogev vuosedittjat grádamålsudimev bv.: gillit (l'l). Bielisjstávval verba bv. gillat: gehtja tjielggidusájt ma guosski substantijvajda.

gillit (grad III), härda ut
- åvddål: gil’lit, aj: gillit (l’l)
bårråt (grad III), börja äta
- åvddål: bår’råt, aj: bårråt (r’r)
bassut (grad III), bli stekt
- åvddål: bas’sut, aj: bassut (s’s)

IETJÁ
Jus dån dárbaha enap tjielggidusájt julevsáme báhkoklássaj, grádamålsudimij birra j.n.v., de galga låhkåt Lulesamisk grammatik Nils Eric Spiikas.